Mu teekond happy aging meditsiini poole algas isiklikest terviseprobleemidest, kirjutab Siret Liivamägi.
Jeanne Calment on läinud ajalukku kui üks kõige kauem elanud inimesi. Ta suri 122 aasta ja 164 päeva vanuselt. Ent lisaks kõrge numbri poole püüdlemisele on tõstatunud uus küsimus – kuidas kogeda elu, mis lisaks pikaealisusele oleks ka elamisväärne.
Pikaealisus maailma erinevates nurkades Kui Charles Darwin 1835. aastal Galapagose saartele jõudis, ei osanud ta ilmselt ette kujutada, et sealt leitud hiidkilpkonn Harriet elab pika elu ning sureb alles 2006. aastal. Väidetavalt 175- aastasena, sajand kauem kui tema leidja. Milline on inimeste eeldatava elueaga seotud statistika? 2022. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga 73,6 aastat, naistel 82,3. Jaapanis, seevastu, oli 2020. aastal meeste keskmine eluiga 84,6 ja naistel 87,8. Jaapan ei ole siin loetelus juhuslik võrdlus. Okinawa saared Jaapanis, Sardiinia Itaalias, Nicoya poolsaar Costa Rical, Ikaria Kreekas, Loma Linda Californias on teadlaste tuvastatud viis piirkonda maailmas, kus sajanda eluaasta tähistamiseni jõuab keskmiselt kõige rohkem inimesi. Seal esineb vähem kroonilisi haigusi, nagu vähk ja südame-veresoonkonna haigused.
Uus vaade bioloogilise potentsiaalile
Keskmine eluiga on tõusnud ja tõuseb veelgi. Aga kvantitatiivsel tõusul on kallis hind, sest viimased dekaadid elame haigena ja erinevate krooniliste haigustega. Elame kauem, aga mitte kvaliteetselt. Probleemiks on tervena elatud aastate osakaal inimese elust. Teaduse, isikliku teadlikkuse ning tervise eest hoolitsemisega saab terviseprobleeme ennetada aastakümneid varem, kui sümptomid ilmnevad. Dr Nir Barzilai Albert Einsteini Ülikoolist, on öelnud, et surm on vältimatu, vananemine aga mitte. Loomulikult on kronoloogiline vananemine vältimatu, aga bioloogilist vanust on võimalik sümbioosis happy aging meditsiiniga täna juba mõjutada.
Tervena elatud aastate tähendus
Globaalselt on teaduspõhine happy aging meditsiin toonud vananemisse murrangu. Üks ja ainus imeravim veel puudub, aga uued ravimid ja teaduse tugi loovad usaldust. Arstid suudavad diagnostika, toitumise, rakutervise eest hoolitsemise ja individuaalse ennetava meditsiini abil tegeleda mitte üksnes eluea pikendamisega, vaid hea tervise tagamisega kogu elu vältel. Lisaks teadusele on taustsüsteemis oluline roll ka ühiskondlikel muutustel. Vananev elanikkond ja kasvav teadlikkus tervise tähtsusest on suurendanud nõudlust happy aging meditsiini järele. Inimesed mõistavad üha enam, et igapäevased teadlikud valikud õige ja teaduspõhise toitumise, liikumise, vaimse tervise ja stressitaluvuse osas võivad mõjutada nende tervist ja pikaealisust.
Globaalne huvi ja usaldus
Happy aging meditsiin keskendub ennetusele, inimesele kui indiviidile, tema eripäradele ning geneetikale. See julgustab inimesi võtma vastutust oma tervise eest ja elama tervislikumalt, et pikendada täisväärtuslikult ja tervena elatud perioodi. Tegemist on tulevikku suunatud mõtteviisiga, et inimesed keskenduksid homsele tervisele ja heaolule juba täna. See on personaliseeritud meditsiin, kus võetakse arvesse iga inimese tervislik seisund ning vajadused. Teaduspõhine happy aging meditsiin ei vastandu konventsionaalsele meditsiinile, sest ennetus ja teadlikkus on märksõnad, mis muudavad järgnevatel aastatel ja aastakümnetel meditsiini tervikuna. Viimase dekaadi jooksul on happy aging’u valdkonnas toimunud murrangulisi edusamme. Üürikese ajal jooksul on avastatud ja kirjeldatud rohkem kui Harrieti elu jooksul kokku. Me seisame tehnoloogia toel uue ajastu künnisel. Teadlased ja teadus on kaardistanud erinevaid vananemise mehhanisme, võimaldanud bioloogilise kella mõjutamist ning avanud võimalused tervema ja nooruslikuma elu poole. Teadus on astunud sammu tulevikku ja kirjeldanud põhjused, mis vananemisele kaasa aitavad. Põhjused aitavad tegeleda lahendustega.
2017. aastal sai Nobeli meditsiinipreemia Yoshinori Ohsumi, kelle teadustöö tegeles autofaagiaga – rakkude võimega oma vananenud osi ise hävitada. Ta jõudis ta järelduseni, et tänase happy aging meditsiini hulka kuulub isegi lihtne paast.
Valdkonna edendamine Eestis
Valdava osa oma elust olen olnud CEO, möödunud dekaadi rahvusvahelises kütusefirmas. Vastutasin kümnete inimeste, piiriülese kaubaveo, sadadesse miljonitesse eurodesse küündivate eelarvete eest. Ma ei halastanud enda tervisele ega ajale – kahele kõige olulisemale ressursile inimese elus. Olin äriettevõtte CEO, aga mitte enda tervise oma. See oli valus tõde. Tundsin end jäämäe tipus suure pinge ja koormusega pehmelt öelda kehvasti. Mingil ajal külastasin lugematul arvul arste, kes tunnistasid mu terveks. Hakkasin uurima, mis toimub tervise valdkonnas maailmas ja avastasin medical health and wellness’i keskuste võimalusi. Nii tekkis soov luua midagi sarnast Eestis ja algas minu teekond happy aging meditsiini juurde. Esmalt tervendasin ennast, seejärel hakkasin seda valdkonda tutvustama ka Eestis. Samm sammult hakkasime koos arstide ja meditsiinipersonaliga nõustama inimesi personaalse ja ennetusele pühendunud meditsiini teemal, pakkudes võimalust läheneda organismi ja võimalike haigusseisundite vältimisele individuaalselt. Täna on meil kodus kättesaadav maailma tipplaborite võimekus ja teadlaste ning meditsiinitöötajate pädevus.
Siret Liivamägi on Happy Aging kliiniku asutaja ja tegevjuht.
