Hiljemalt neljakümnendates tekib naisel üha enam üleminekuaastatega seotud küsimusi. Menopausi ja perimenopausi perioodil toimuvad naise kehas mitmed muutused, millega võivad kaasneda nii vaevused kui ka hirmud. Paraku on see füsioloogiline muutus vältimatu, kuid mitte lootusetu kannatamine. Just menopaus ja seda ümbritsevad aastad peaksid olema ühed rikkalikumad, sest saavutatud elutarkus pakub teadlikku terviklikkust, kus tähelepanu saavad nii füüsiline, vaimne, emotsionaalne, kui spirituaalne aspekt.
Õnneks uued teadmised meditsiinivaldkonnas pakuvad nii vastuseid, kui ka praktilisi lahendusi, et toetada naiste elukvaliteeti igal eluetapil: nii (peri)menopausi perioodil kui ka hiljem. Käesolevast artiklist leiad vastused küsimustele:
- Mis on menopaus ja perimenopaus?
- Kuidas ja milleks valmistuda?
- Mis on hormoonasendusravi? Mis juhtudel on see soovituslik?
- Elustiil pärast menopausi – mida tuleks edaspidi jälgida või muuta, et tervena elatud aastate hulka pikendada?
Menopaus ja perimenopaus
Esimene ja viimane menstruatsioon on naise elukaarel kindlad teetähised. Viimast menstruatsiooni nimetataksegi menopausiks.
Perimenopaus on menopausieelse perioodi algus, mis võib kesta 4 kuni 8 aastat enne tegeliku menopausi algust. Selle aja jooksul hakkavad naise hormoonitasemed, eriti östrogeen, kõikuma, mis põhjustab ebaregulaarseid menstruatsioone ja muid menopausi sümptomeid nagu kuumahood, unehäired ja meeleolumuutused.
“On olemas kaks peamist naissuguhormooni, mis naisi mõjutavad: östrogeen ja progesteroon. Puberteedieas nende hormoonide tase tõuseb ja perimenopausi perioodil langeb. Ehk siis perimenopaus on justkui tagurpidi teismeiga, kus hormoonide tase kõigub,” selgitab dr Ingrid Lesdorf, Happy Aging kliiniku ennetava meditsiini arst.
Menopaus ise diagnoositakse ametlikult siis, kui naisel ei ole olnud menstruatsiooni järjest 12 kuud. Keskmine vanus menopausi alguseks on umbes 51 eluaastat, kuid see võib varieeruda.
Pärast menopausi algab eluetapp, mida nimetatakse postmenopausiks, mis kestabki elu lõpuni. Sümptomid võivad jätkuda ka postmenopausis, kuid tavaliselt kipuvad need ajapikku leevenema. Postmenopausis naised on suuremas riskis teatud haiguste, näiteks osteoporoosi ja südamehaiguste suhtes, kuna östrogeenitase on püsivalt madal.
Kui on soov tagada maksimaalne võimalik elukvaliteet, siis tasub nende erinevate eluetappide planeerimise peale hakata võimalikult varakult mõtlema ja valmistuma. Elu kulgemine ja etappide läbimine on igati loomulik, selle vastu ei tasu võidelda, vaid pigem leida võimalused end toetada. Tervis vajab täpselt samasugust plaani ja aktiivset juhtimist nagu iga teine eluvaldkond: haridustee, karjäär, pere loomine, finantsid, jt.
Uuri lisaks. Kuidas tuvastada, et sinu hormoonide tasakaal on muutumas? Oleme kokku pannud vereanalüüside paketi “Küpse naise hormonaaltervis”. Paketi hinnaks on 215€, mille sisse kuulub ka arsti kirjalik konsultatsioon, tulemuste tõlgendus ja soovitused edasisteks sammudeks.
Võimalikud vaevused ja nende leevendamine
Osal naistel üleminekuajaga kehalised füüsilised vaevused pigem vähenevad, suurem osa naisi aga märkab kiireid muutuseid, milleks vaim valmis polnud ning mis järsku mõjutavad igapäevaelu. Ilmselt ollakse nendest muutustest küll kuulnud, kuid pole olnud samastumiseks ja süvenemiseks põhjust.
Menopausiga kaasnevad vaevused on seotud hormonaalsete muutustega, eriti eelmainitud östrogeeni ja progesterooni taseme langusega, mis mõjutavad mitmeid keha funktsioone. Menopausi sümptomite raskusaste ja kestus varieeruvad, kuid paljud neist probleemidest on ajutised ja võivad ajapikku taanduda või neid saab leevendada elustiili muutuste ja vajadusel meditsiinilise raviga.
- Kuumahood ja öine higistamine. Üks kõige tavalisemaid menopausi sümptomeid. Need võivad kesta mõnest sekundist mitme minutini ja võivad olla väga ebamugavad, eriti öösel, põhjustades unehäireid.
- Uneprobleemid. Paljud naised kogevad unehäireid, mis võivad olla tingitud kuumahoogudest või üldisest hormonaalsest tasakaalutusest. See võib põhjustada väsimust ja ärrituvust päeva jooksul.
- Meeleolumuutused ja ärevus. Hormonaalsed kõikumised võivad mõjutada tuju ja põhjustada ärevust, depressiooni või meeleolu kõikumisi.
- Väsimus.> Energia vähenemine ja pidev väsimus on levinud probleemid menopausi ajal. Väsimus võib olla seotud unehäirete ja hormonaalsete muutustega.
- Vaginaalne kuivus ja seksuaalsed probleemid. Madal östrogeenitase võib põhjustada vaginaalset kuivust, sügelust ja ebamugavustunnet vahekorra ajal. Samuti võib väheneda libiido.
- Kognitiivsed probleemid. Mõned naised kogevad menopausi ajal nö aju-udu, sealhulgas raskusi keskendumise ja mälu säilitamisega.
- Südamepekslemine. Hormonaalsed muutused võivad põhjustada südamepekslemist või ebaregulaarset südametegevust, mis võib tunduda ärevust tekitavana.
- Lihas- ja liigesevalu. Menopaus võib tuua kaasa liigesvalusid ja jäikust, mis on osaliselt seotud östrogeeni taseme langusega.
- Kaalutõus. Vanusega kipub ainevahetus aeglustuma ja menopausi ajal on naised tihti vastuvõtlikumad kaalutõusule, eriti kõhupiirkonda.
- Osteoporoos. Östrogeen aitab säilitada luutihedust ja selle vähenemisega menopausi ajal suureneb osteoporoosi risk, mis muudab luud hapramaks ja suurendab luumurdude ohtu.
Hormoonasendusravi
Üks lahendus on hormoonasendusravi (HAR), mis on oma olemuselt väga konkreetne – asendatakse östrogeense hormooni ja progesterooni vähenemist. Hormoonasendusravi tuleks alustada võimalikult varakult, see peab toimuma arsti järelvalve all ja seda soovitatakse teha 10-20 aastat.
HAR aitab oluliselt leevendada hormonaalsetest muutustest tingitud sümptomeid, vähendada südame-veresoonkonnahaiguste ja osteoporoosi riski ning hoida nahka värskena. HARi kasutamisel on muidugi ka omad riskid, mida tuleb hinnata indiviidipõhiselt. Samas on HARiga seotud kõikehõlmav hormoonihirm pigem irratsionaalne. Kui individuaalsed riskid hinnatakse madalaks, siis võiks olla eelistatud juurprobleemiga tegelemine (hormoonid), mitte igale sümptomile oma tableti määramine.
Menopausiga saabuva naissuguhormoonide vaeguse korral seisamegi dilemma ees – kas liigese- ja lihasvalude ning migreeni puhul kasutada valuvaigisteid, luuhõrenemise vältimiseks bifosfonaate, uinumiseks unerohtu, meeleoluhäirete taandamiseks antidepressante ning ärevuse raviks rahusteid? Või kui nende probleemide algpõhjus on östrogeenide puudus, siis saavad kõik need sümptomid leevendust sobivalt valitud hormoonasendusravist.
Terviklik ja individuaalne lähenemine
Nii nagu iga inimene on erinev, on ka menopausi kulg erinev. Kuigi paljude sümptomite põhjuseks ongi hormoonide tasakaalutus, mille kõige efekiivsem lahendus on HAR, ei pruugi see olla igaühele valikuks. Paljud naised otsustavad kasutada looduslikke või alternatiivseid meetodeid, nagu toidulisandid, taimsed preparaadid või elustiilimuudatused, et leevendada menopausiga kaasnevaid vaevusi. Näiteks on tõendatud, et füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine ja stressi vähendamine võivad aidata parandada elukvaliteeti ning leevendada selliseid sümptomeid nagu kuumahood, unehäired ja meeleolumuutused.
Kuigi looduslikud meetodid ja elustiilimuudatused võivad olla tõhusad, on oluline konsulteerida arstiga, et leida iga naise jaoks sobiv lahendus. Menopausi käsitlemisel on võtmesõnaks individuaalsus – mis sobib ühele, ei pruugi olla tõhus teisele. Menopaus on loomulik eluetapp, kuid selle mõjud võivad ulatuda füüsilisest heaolust ka vaimse terviseni, mistõttu on oluline, et naised tunneksid end toetatuna ja informeerituna.
Konsulteeri eksperdiga. Küpse naise tervise teemadel võtab Happy Aging kliinikus vastu dr Ingrid Lesdorf. Broneeri aeg online registratuuris või emaili teel info@happyaging.ee.
Uueks eluetapiks valmistumine: happy aging plaan
Filosoofilisel tasandil, vananemine on kaunis kogemine läbi elamuste, emotsioonide ja erinevate eluetappide. Paraku füüsilise keha seisukohast on vananemisega seotud mitmeid tervisega seotud probleeme, mis mõjutavad ka elukvaliteeti. Üleminekuea saabumisel tasub korraks järele mõelda ja teha endale sobiv pro-aging ehk teisisõnu happy aging plaan, mis toetaks võimalikult kvaliteetset ja õnnelikku küpset eluetappi.
Inimkond on jõudnud täiesti uude ajastusse, kus oodatav eluiga aina tõuseb. Statistika kohaselt oli 2022. aastal Eesti naiste keskmine eluiga 82,3 aastat. Põhiharidusega naiste oodatav eluiga oli 75, kõrgharidusega pea 85. Menopaus algab umbes 50selt, kuid isiklik happy aging plaan tuleb teha järgnevaks 30-35 aastaks, võimalik, et isegi pikemaks perioodiks.
Tänapäeval arvatakse, et vananemise kiirusest määrab vaid 20 protsenti geneetika ja keskkond ning elustiil 80 protsenti. Kuna pärilikkusega võrreldes on suurem mõju inimese enda teadlikul tervisekäitumisel, siis järelikult on võimalik oma bioloogilist vananemist aeglustada ja tervena elatud iga pikendada.
Elu teises pooles muutuvad eriti oluliseks füüsiline aktiivsus, normis (või isegi pigem madalam) kehakaal, tasakaalustatud toitumine, piisav C-vitamiini hulk toidus ja vajadusel lisatoitainete manustamine, et hoida organismi ressurssid piisavad. Kõige olulisem riskifaktor on ülekaal, mis on tugevasti seotud mitmesuguste haiguste ja seisunditega nagu insult, infarkt, diabeet, uneapnoe, rasvmaks, osteoartiit ning ka mõned vähivormid. Kuna Eestis on vähemalt pooled üleminekueas naised ülekaalulised või rasvunud, siis tuleb esimesena üle vaadata oma toitumisharjumused ja seejärel füüsiline aktiivsus.
Kui tunned, et vajad ekspertnõu ja meditsiinilist konsultatsiooni oma pro-aging terviseplaani koostamisel, oled oodatud dr Ingrid Lesdorfi vastuvõtule, kellega koostöös luua individuaalne diagnostika- ja raviplaan, mis hõlmab nii elustiili korrektuure kui ka meditsiinilisi heaolu tagamise lahendusi.
Et elu oleks täis elu! Igal eluetapil.
Raamatusoovitus
Käesolev artikkel on koostatud värskelt ilmunud sisuka ja tänuväärse raamatu “Naise tervis. Keha ja meel üleminekueas” põhjal, millesse on ka oma panuse andnud Happy Aging kliinikuga seotud anti-aging arst dr Jaan Vogelberg. Kui soovid põhjalikumat seletust igale teemale, siis soovitame soojalt raamatuga tutvuda! Saadaval ka kliinikus koha peal.
